Aktinium silih tunggil datu kimia antuk simbol Ac miwah wilangan atom 89. Punika kapertama kaisolasi olih Friedrich Oskar Giesel warsa 1902, kaaranin émanium; datu polih aran nyané sané iwang kaidéntifikasi dados senyawa, katemuin olih André-Louis Debierne miwah kaaranin aktinium. Aktinium ngaranin ring bacakan aktinida, seka datu 15 sarupa antara aktinium miwah lawrénsium ring tabél périodik. Sareng polonium, radium, miwah radon, aktinium pinaka satunggil datu radioaktip non-primordial kapertama kaisolasi.

Aktinium, 89Ac
Aktinium
ᵒaktiniyum·
Pabaosan/ækˈtɪniəm/ (ak-TIN-ee-əm)
Cingakanpetak kapérakan, masunar beru;[1] kadang sareng mawarna mas[2]
Nomor massa[227]
Aktinium ring tabél périodik
Hidrogén Hélium
Litium Bérilium Boron Karbon Nitrogén Oksigén Fluorin Néon
Natrium Magnésium Aluminium Silikon Phosfor Urirang Klorin Argon
Potasium Kalsium Skandium Titanium Vanadium Kromium Mangan (datu) Wesi Kobalt Nikel Temaga Séng Gallium Gérmanium Arsenik Sélénium Brom Kripton
Rubidium Strontium Ittrium Zirkonium Niobium Molibdénum Téknésium Ruthénium Rhodium Palladium Pérak Kadmium Indium Timah Antimoni Téllurium Yodium Xénon
Sésium Barium Lanthanum Sérium Praséodimium Néodimium Prométhium Samarium Éuropium Gadolinium Terbium Disprosium Holmium Érbium Thulium Itterbium Lutésium Hafnium Tantalum Tungstén Rhénium Osmium Iridium Platinum Mas Rasa (datu) Thallium Timbal Bismuth Polonium Astatin Radon
Fransium Radium Aktinium Thorium Protaktinium Uranium Néptunium Plutonium Amérisium Curium Berkélium Kalifornium Éinsteinium Fermium Méndelevium Nobélium Lawrénsium Rutherfordium Dubnium Seaborgium Bohrium Hassium Meitnérium Darmstadtium Roéntgénium Kopernikium Nihonium Flérovium Moskovium Livermorium Ténnessin Oganésson
La

Ac

(Uqt)
radiumaktiniumthorium
Wilangan atom (Z)89
Watekn/a
Périodepériode 7
Blok  blok-f
Konpigurasi éléktron[Rn] 6d1 7s2
Éléktron per kulit2, 8, 18, 32, 18, 9, 2
Cecirén pisik
Pase ring STPpadet
Titik lebur1500 K ​(1227 °C, ​2240 °F) (kaprakira)[2]
Titik didih3500±300 K ​(3200±300 °C, ​5800±500 °F) (ékstrapolasi)[2]
Kapadetan (nampek s.r.)10 g/cm3
Panes fusi14 kJ/mol
Panes panguapan400 kJ/mol
Kapasitas panes molar27.2 J/(mol·K)
Cecirén atom
Paindikan oksidasi+2, +3 (oksida basa kuat)
Kaéléktronégatipanskala Pauling: 1.1
Wasa ionisasi
  • ka-1: 499 kJ/mol
  • ka-2: 1170 kJ/mol
  • ka-3: 1900 kJ/mol
  • (malih)
Jeriji kovalén215 pm
Garis warna ring pentang spéktrum
Garis spéktral saking aktinium
Cecirén liyanan
Struktur kristalkubus mapusat muka (fcc)
Face-centered cubic crystal structure for aktinium
Konduktivitas térmal12 W/(m⋅K)
Nomor CAS7440-34-8
Lelintihan
Panemuan miwah isolasi kapertamaFriedrich Oskar Giesel (1902, 1903)
Kaaranin olihAndré-Louis Debierne (1899)
Isotop utama aktinium
Iso­top Kalimpahan Paruh-idup (t1/2) Mode paluruhan Pro­duk
225Ac jejak 10 d α 221Fr
226Ac syn 29.37 h β 226Th
ε 226Ra
α 222Fr
227Ac trace 21.772 y β 227Th
α 223Fr
Kategori:Aktinium
| pustaka

Cutetan uah

Pustaka uah

  1. Wall, Greg (8 September 2003). "C&EN: It's Elemental: The Periodic Table - Actinium". C&EN: It's Elemental: The Periodic Table. Chemical and Engineering News. Kaaksés 2 Juni 2011. Check date values in: |date= (help)
  2. 2,0 2,1 2,2 Kirby, Harold W.; Morss, Lester R. (2006). "Actinium". The Chemistry of the Actinide and Transactinide Elements. p. 18. doi:10.1007/1-4020-3598-5_2. ISBN 978-1-4020-3555-5.

Suratan uah

Pranala jaba uah