Sémér: Bina pantaraning révisi

Kontén kaapus Kontén kawewehin
Carik 5:
Sémér malakar antuk kayu sampun kauningan saking daweg [[Neolitikum]] utawi zaman batu muda, Contonyané ring Ostrov, [[Républik Céko]] warsa 5265 SM<ref>{{Cite journal|last=Rybníček|first=Michal|last2=Kočár|first2=Petr|last3=Muigg|first3=Bernhard|last4=Peška|first4=Jaroslav|last5=Sedláček|first5=Radko|last6=Tegel|first6=Willy|last7=Kolář|first7=Tomáš|date=2020-03-01|title=World's oldest dendrochronologically dated archaeological wood construction|url=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0305440320300066|journal=Journal of Archaeological Science|language=en|volume=115|pages=105082|doi=10.1016/j.jas.2020.105082|issn=0305-4403}}</ref>. Bukti sémér toya sané pinih simalu katemuin ring [[Cina]]. Ring cakepan Yi Jing kasurat sapunapi krama cina kuna ngemban sémér tur nyage klebutannyane<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.csegrecorder.com/articles/view/ancient-chinese-drilling|title=Ancient Chinese Drilling|website=CSEG RECORDER Magazine|language=en-us|access-date=2020-04-07}}</ref>.
 
Ring mesir kuna, Syaduf lanmiwah [[sakia]] sané kaangen<ref>{{Cite web|url=https://www.britannica.com/technology/sakia|title=Sakia {{!}} water-supply system|website=Encyclopedia Britannica|language=en|access-date=2020-04-07}}</ref>. Sakia punika wantah sémér sané madué kincir sané kaagen nimba toyane. Sakia mresidayang nimba toya saking sémér sadalem 10m sakewanten syaduf mresidayang nimba 3m kewanten. Sémér sané pinih kuna katemuin ring [[siprus]] duk warsa 7000-8500 SM<ref>{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/8118318.stm|title=Stone Age wells found in Cyprus|date=2009-06-25|access-date=2020-04-07|language=en-GB}}</ref>.
[[Berkas:Up the Nile, and home again. A handbook for travellers and a travel-book for the library. (1862) (14577560547).jpg|jmpl|290x290px|Sakia ring mesir kuna.]]
Sémér sané madué tatujon lianan kakaryanin sesampun sémér toya. Sémér [[tasik]] sané kapartama kapainget wantah ring provinsi Sichuan, Cina 2,250 warsa dumunan<ref name=":0" />. Sémér minyak utawi lengis sané kapertama taler katemuin ring cina duk warsa 347 M. Sémér punika madué kadaleman kirang langkung 240 meter tur kakeduk ngagge matan bor sané kategul ring [[tiing]]<ref>{{Cite web|url=https://www.astm.org/COMMIT/D02/to1899_index.html|title=ASTM International - Standards Worldwide|website=www.astm.org|access-date=2020-04-07}}</ref>. Minyake punika kaagen ngaryaning tasik saking toya tasik utawi Brine.
Carik 16:
=== Sémér Bor ===
[[Berkas:Groundwater Contamination SW Asia Sm.png|jmpl|290x290px|Pinakit waterborne mrasidanyang kalalahin saking WC ke sémér.]]
Sémér Bor kakeduk ngange mesin bor lanmiwah katimba ngagge kompa. Sémér Bor prasida kakeduk daleman bandingan ring sémér keduk, sering kanti satus meter<ref>{{Cite book|last=Germer, Jerry, 1938-|url=https://www.worldcat.org/oclc/830669202|title=Kitchen & bath residential construction and systems|others=National Kitchen and Bath Association (U.S.)|isbn=978-1-118-71104-0|edition=Second edition|location=Hoboken, New Jersey|oclc=830669202}}</ref>.
 
== Kontaminasi ==
Carik 22:
 
=== ''Patogen'' ===
Makehan [[bakteri]], [[virus]], [[parasit]] miwah [[oong]] sané ngregedin sémér masumber saking tai utawi feses manusa lanmiwah baburon, contonyané saking sistem sanitisi minakadi [[septic tank]] utawi badan ubuan. Bakteri sané lumrah katemuin minakadi [[E. coli]], [[Salmonella]], [[Shigella]], lanmiwah [[Campylobacter jejuni]]. Virus sané lumrah katemuin minakadi [[norovirus]], [[sapovirus]], [[rotavirus]], [[enteroviruses]], and [[hepatitis A]] and [[Hepatitis E|E]]. Parasit sané lumrah katemuin minakadi [[Giardia lamblia]], [[Cryptosporidium]], [[Cyclospora cayetanensis]], and [[microsporidia]]<ref>{{Cite journal|last=Diseases|first=Committee on Environmental Health and Committee on Infectious|date=2009-06-01|title=Drinking Water From Private Wells and Risks to Children|url=https://pediatrics.aappublications.org/content/123/6/1599|journal=Pediatrics|language=en|volume=123|issue=6|pages=1599–1605|doi=10.1542/peds.2009-0751|issn=0031-4005|pmid=19482772}}</ref>.
 
=== ''Kontaminasi kimia'' ===
Kontaminasi kimia wantah pikobet sané akeh katemuin ring toya tanah. Nitrat saking limbah WC utawi [[rabuk]] wantah pikobet buat anak alit lanmiwah rare. Polutan kimia minakadi pestisida, bensin, methyl tert-butyl ether (MTBE) lanmiwah bahan kimia lianan<ref>{{Cite book|url=https://www.worldcat.org/oclc/52152155|title=Water sources.|date=2003|publisher=American Water Works Association|others=American Water Works Association.|isbn=1-58321-229-9|edition=3rd ed|location=Denver, CO|oclc=52152155}}</ref>.
 
== Pustaka ==