Danu Baikal (aksara Bali:danu​baikal·; Baikal Lake /bˈkɑːl, -ˈkæl/;[3] Rusia: озеро Байкал, tr. Ozero Baykal; IPA: [ˈozʲɪrə bɐjˈkaɫ]; Buryat: Байгал нуур, Baigal nuur)[4]) silih tunggil danu celah sané magenah ring kelod Sibéria, ring kalér kauh Rusia, riantara Oblast Irkutsk miwah Républik Buryat ring kelod kangin.

Danu Baikal
Danu Baikal magenah ring Irkutsk Oblast
Danu Baikal
Danu Baikal
Peta
GenahSibéria, Rusia
Koordinat53°30′N 108°0′E / 53.500°N 108.000°E / 53.500; 108.000Koordinat: 53°30′N 108°0′E / 53.500°N 108.000°E / 53.500; 108.000
Tipe danuDanu kuna, Danu celahan banua
Primary inflowsSelenga, Barguzin, Upper Angara
Loloan utamaAngara
Wewengkon tangkapan toya560000 km2
Basin saking negaraMongolia miwah Rusia
Lantang maks.636 km
Linggah maks.79 km
Jimbar pamukaan31722 km2[1]
Rerata dalem744.4 m (2,442 ft)[1]
Dalem maks.1642 m[1]
Luang toya23615.39 km3[1]
Galah meneng330 warsa[2]
Lantang pasih12100 km
Élevasi pamukaan455.5 m
BekuJanuari–Méi
Nusa27 (Nusa Olkhon)
PaumahanSeverobaykalsk, Slyudyanka, Baykalsk, Ust-Barguzin
Peta
KritériaNatural: vii, viii, ix, x
Pustaka754
Prasasti1996 (sési ka-20)
Jimbar8,800,000 ha
1 Lantang pasisi punika nénten ukuran sané kapastika becik.

Danu Baikal silih tunggil danu toya tawar pinih ageng mawit volume ipun ring guminé, madaging 22 nganti 23% toya pamukaan gumi.[5][6] antuk 23615.39 km3 toya,[1] madaging luwih langkung toya saking sinamian gabungan Danu Ageng ring Amérika Kalér.[7] Antuk jero maksimal ipun 1642 m,[1] Baikal punika danu pinih jero ring guminé.[8] Punika pinih ngenah[9] miwah danu pinih kuna ring guminé,[10] ring 25–30 yuta warsa.[11][12] Rumasuk danu pinih ageng kepitu ring guminé mawit jimbar pamukaan.

Pustaka uah

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "A new bathymetric map of Lake Baikal. Morphometric Data. INTAS Project 99-1669. Ghent University, Ghent, Belgium; Consolidated Research Group on Marine Geosciences (CRG-MG), University of Barcelona, Spain; Limnological Institute of the Siberian Division of the Russian Academy of Sciences, Irkutsk, Russian Federation; State Science Research Navigation-Hydrographic Institute of the Ministry of Defense, St. Petersburg, Russian Federation". Ghent University, Ghent, Belgium. Kaarsipin saking versi asli tanggal 25 December 2018. Kaaksés 9 July 2009.
  2. M.A. Grachev. "On the present state of the ecological system of lake Baikal". Limnological Institute, Siberian Division of the Russian Academy of Sciences. Kaarsipin saking versi asli tanggal 20 Agustus 2011. Kaaksés 9 Juli 2009.
  3. "Baikal". Collins English Dictionary.
  4. Dervla Murphy (2007) Silverland: A Winter Journey Beyond the Urals, London, John Murray, p. 173
  5. Schwarzenbach, Rene P.; Philip M. Gschwend; Dieter M. Imboden (2003). Environmental Organic Chemistry (édisi ka-2). Wiley Interscience. p. 1052. ISBN 9780471350538.
  6. Tyus, Harold M. (2012). Ecology and Conservation of Fishes. CRC Press. p. 116. ISBN 978-1-4398-9759-1.CS1 maint: uses authors parameter (link)
  7. Bright, Michael, ed. (2010). 1001 natural wonders : you must see before you die. preface by Koichiro Mastsuura (édisi ka-2009). London: Cassell Illustrated. p. 620. ISBN 9781844036745.
  8. "Deepest Lake in the World". geology.com. Kaaksés 18 August 2007.
  9. Jung, J., Hojnowski, C., Jenkins, H., Ortiz, A., Brinkley, C., Cadish, L., Evans, A., Kissinger, P., Ordal, L., Osipova, S., Smith, A., Vredeveld, B., Hodge, T., Kohler, S., Rodenhouse, N. and Moore, M. (2004). "Diel vertical migration of zooplankton in Lake Baikal and its relationship to body size" (PDF). Ring Smirnov, A.I.; Izmest'eva, L.R. (eds.). Ecosystems and Natural Resources of Mountain Regions. Proceedings of the first international symposium on Lake Baikal: The current state of the surface and underground hydrosphere in mountainous areas. "Nauka", Novosibirsk, Russia. pp. 131–140. Kaarsipin saking versi asli (PDF) tanggal 15 June 2011. Kaaksés 9 August 2009.CS1 maint: uses authors parameter (link)
  10. "Lake Baikal – A Touchstone for Global Change and Rift Studies". United States Geological Survey. Kaarsipin saking versi asli tanggal 29 June 2012. Kaaksés 3 January 2016.
  11. "Lake Baikal – UNESCO World Heritage Centre". Kaaksés 5 October 2012.
  12. "Lake Baikal: Protection of a unique ecosystem". ScienceDaily. 26 July 2017. Kaaksés 16 January 2018.